MTÜ Kõnnumaa Külastuskeskus
Keset Raplamaad kolme valla , Kehtna, Kaiu ja Käru valla territooriumile jääb Kõnnumaa Maastikukaitseala.MTÜ Kõnnumaa Külastuskeskus on asutatud Linnaaluste küla nelja talu perenaiste-peremeeste poolt ,põhikirjalise eesmärgiga suunatud loodusturismile- ja õppele ning aktiivsele puhkusele.Praegult toimivad kaks MTÜ projekti, mis mõlemad seotud Kõnnumaaga.
Kõnnumaa Koordinaator
Projekti eesmärgid on
-luua paikkonnas tegutsevatest ettevõtjatest Energiaring, mis valdab ühest ja ühist informatsiooni ja lähtub oma tegutsemistesühesugustest põhimõtetest.
-tuua ümarlauda kõik seotud instantsid, koalitsioonid ja opositsiooni ning saavutada tegevusprogramm, mis arvestaks eelkõige kohalikke huve.
- talviste matkaradade matkaradade väljatöötamine ja sissemärkimine, selle perspektiiviga , et neid oleks võimalik edasi arendada nii suusaradadeks kui ka lumesaanidega läbimiseks.
-infotrükise" Kõnnumaa" väljatöötamine ja valmimine, mis tutvustab maastikukaitsealaga seonduvat, eesmärke ja võimalusi.
-koolidele suunatud alaprojekt "Keava linnuse makett" eesmärgiga arendada huvi ja anda teadmisi piirkonna ajaloost, huvi tõstmine iidse kaubatee, nii-nmetatud "Nelja Kuninga" tee vastu.
Projekti "Kõnnumaa Koordinaator"toetab summas 99485 krooni Kodanikuühiskonna Sihtkapital. (www.kysk.ee) ja tema toimumise aeg on 09.01-31.05 2009a.
Kõnnumaa looduspäevad koolinoortele, mida kaasrahastab summas 64800 krooni Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)(www.kik.ee)
Projektide elluviimiseks on kavandatud rida tegevusi, millede kohta saab infot siit. See osa on kirjutatud muutuvana kogu projekti jooksul
Kõnnumaa Koordinaator 06.03.2009
Matkarajad
Matkaradade sissemärkimine ja läbikõndimine toimub Illar Oleski juhendamisel.Hea meelega viin kavandatud marshruutidele ka matkagruppe, et looduses hinnata objektiivsemalt nende sisu huvitatvuse ja raskusastme seisukohast.Kuna see on suhteliselt delikaatne tegevus (kõnnime ju läbi kinnistute, valdavalt küll riigimaal või jätkuvalt riigi omanduses oleval omanikuta maadel) siis toimub sissemärkimine ainult sinisteja kollaste märkelintide abil, mis seotakse piisava tihedusega puude-põõsaste külge.Projekti elluviimiseks on kirjalikult teavitatud põhimaavaldaja-Riigi- asjaomaseid instante:Keskkonnateenistust kui valdajat, Looduskaitsekeskust kui järelvaatajat,Riigimetsamajandamise Keskust kui omanikku ja majandajat ja Kehtna valda kui kohalikku omavalitsust kui munitsipaalesindust.Kuna Eesti vabariigis käivitus järjekordne looduskaitsereform ja 01.02 on paljud informeeritud ühel või teisel moel "rivist väljas" ja vastutusalasid reformitakse on selles projektiosas pisut segadust. Esimene sellekohase ümarlaua teeme Tarsi talus 26.03.Käes on kevad ja lumi sulab vaikselt, aka raba on veeel pikalt jääs, on õige aeg tulla rabamatkatele.Homme. 07.03 lähen kaasa Looduskaitseseltsiga Palasi rabasse.
Keava linnuse makett
Andres Tvauri (korraldas linnusel väljakaevamisi 2000-2005) järgi võiks olla linnuse kirjeldus niisugune:Kogu linnamäge piiras palkidest vall, mis oli umbes 2m lai ja tehtud ristpalkkonstruktsioonis tarandikena, umbes 2,5 m kõrge. Tarandiku pealt toimus kaitsetegevus.Linnuse otstes olid kuhjatud vallid, millede peal olid samuti tarandikud. Kuna ümbritsev asula asus lõuna pool, siis ilmselt avanes ka peavärav sinnapoole. Vallide ees olid vallikraavid, mis veel praegultki näha on ja nende ees või taga võis olla vaitõke.Ilmselt oli linnusel ka kaev, sügavam lohukoht on säilinud.Vallide sisekülgedel olid reas suitsutared, millede katused olid ilmselt kisklaudadest või puukoorest. Kindlasti oli ka mitu aita, kuure, varjualuseid loomadele. Puid ja põõsaid seespool ei olnud.
Maketi tegemise juures peaks arvestama sellega , et linnuseala suurus oli 30*80 m, aga proportsioonid rajatise kõrgusega ei pea väljanägemise tõttu olema mõõtkavas. Lubame rakendada mõttelennukust. Ajaliselt on maketi tegemine juba võimalik, infokirjad on koolidele edastatud.Projektil osalejaid ootab auhinnapäev aprilli lõpus.Keava linnuse kohta leiab materjali ka Vikipeediast ja märksõna "kedepiv" või "päikesekäsi" abil
Ümarlaud
Esimene toimus 29.01 Kädval sealses vanas koolimajas , kus tegutseb Kädva Külaselts, kus oli arutlusel kolm seonduvat teemat -Palukülas 24 II (Madisepäev, Vastlapäev,Vabariigi Sünnipäev) toimuvast erinevatest vaatenurkadest nähtuna; Maavalla Koja esindaja Olev Kull, Maavalitsuse esindaja Kaupo Suuster (põhisõnavõtjad) -Nelja Kuninga tee(4KT) projekti tutvustus ja tähelepanekud;Helve Huttunen ja Valev Uus Järvamaalt, Tiiu Susi Rapla Maavalitsusest, Eha Metsallik -Projekti "Kõnnumaa Koordinaator" tutvustus; Illar Olesk tutvustajana ja Toivo ja Arvi Sepp ning Aivar Jürisalu arvustajatena.(Nemad on ka Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu (vaidlustajad) Kohal viibis veel mitmeid osalejaid Koosviibimise moderaatoriks oli kohalik sädeinimene Eha Metsallik. Teine Ümarlaud on plaanis korraldada Tarsi talus 26.03, kuhu tulevad kohale seadusemehed omi tööülesandeid ja meie õigusi selgitama, kohalikud ettevõtlikud ja sädeinimesed ja kõik soovijad, ka selle lehekülje lugejad.
MTÜ juhindub oma tegudes eetikakoodeksist:
Vabaühendused väärtustavad ausust, võrdsust, väärikust, avatust, solidaarsust, koostöömeelsust, mitmekesisust ja usaldusväärsust ning tegutsevad nendest väärtustest lähtudes. Nende koostöö põhineb heatahtlikul partnerlusel, vastastikusel lugupidamisel ja tunnustamisel. Vabaühenduste kohus on anda oma panus turvalise, tasakaalustatud ja hooliva ühiskonna kujundamisse.
Oma igapäevases tegevuses lähtuvad vabaühendused Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja teistest õigusaktidest. Eetikakoodeks sätestab vabaühenduste väärika tegutsemise põhimõtted, mille järgimine tõstab ühenduste ja mittetulundussektori usaldusväärsust ühiskonnas.
Demokraatlik juhtimine ja toimimine
- Vabaühendusel on selge ja arusaadav missioon. Vabaühendus järgib oma missiooni täitmisel põhikirja, sisemisi dokumente ja organisatsiooni toimimisstandardeid.
- Vabaühendus väljendab ja esindab inimeste erinevaid huvisid ja vajadusi. Vabaühendus kaasab inimesi rahvahariduse, osalusdemokraatia, eestkoste ja muude vormide kaudu kodanikuühiskonna edendamisse.
- Vabaühendus kui ühiskonnaliikmete vabatahtlik ühendus väärtustab oma liikmeid, kindlustab ühenduse demokraatliku juhtimise, hoiab ühenduse juhtivkogud ja töötajad vastutavana, reageerib nende väärtegudele.
- Vabaühendus peab inimeste kaasamist ja vabatahtlikku tööd kodanikuühiskonna alustalaks, väärtustab kodanikke ja nende vabatahtlikku tööd.
- Vabaühendus püüdleb järjekindlalt oskusliku tegutsemise, professionaalsuse ja täiuslikkuse poole, et saavutada parimaid töötulemusi.
- Vabaühendus, saades vahendid oma tegevuseks peamiselt toetajatelt ja annetajatelt, kasutab saadud vahendeid otstarbekalt ja sihipäraselt.
Kodanikujulgus ja hoolivus
- Vabaühendus ilmutab kodanikujulgust võitluses ühiskonnas esineva ebaõigluse vastu.
- Vabaühendus, nähes seadustes ja teistes õigusaktides ning nende rakendamises ebapädevust ja ebaõiglust, teeb tööd nende muutmiseks.
- Vabaühendus ei kasuta ega propageeri vägivalda oma seisukohtade väljendamiseks, eesmärkide ja avalikkuse tähelepanu saavutamiseks.
Vahendite ja vara heaperemehelik ning säästlik kasutamine
- Vabaühendus kasutab loodus-, inim- ja vaimuvara ning ainelisi ja varalisi vahendeid heaperemehelikult ning säästlikult, arvestades tänaste ja tulevaste põlvede vajadustega.
- Vabaühendus lähtub nii taotleja kui toetajana headest rahastamistavadest, eelarvete põhjendatusest ja läbipaistvusest ning hoidub topeltrahastamisest.
Vastutus ja aruandmiskohustus
- Vabaühendus annab oma tegevusest aru ning vastutab asutajate, liikmete, toetajate, annetajate ja avalikkuse ees.
- Vabaühendus peab oluliseks aruandevalmidust, mille tagab oskusjuhtimine, sisemine aruandlus ja juhindumine heast raamatupidamistavast.
- Vabaühendus avalikustab oma tegevuse sisulise ja rahalise aruande vähemalt kord aastas.
Avatus ja läbipaistvus
- Informatsioon vabaühenduse missiooni, liikmeskonna, tegevuse ja rahastamise kohta peab olema avalik ja arusaadav.
- Vabaühendus suhtleb avatult ja otsekoheselt oma nime all ega tegutse anonüümselt.
- Vabaühendus on avatud uutele ideedele ja erinevatele seisukohtadele ning koostööle ühiste eesmärkide saavutamiseks.
Sõltumatus ja huvide konflikti vältimine
- Vabaühendus on oma eesmärgiseadmistes, otsustes ja tegevuses sõltumatu ning hoidub sattumast erakonna, avaliku institutsiooni või äriühingu kontrolli alla, millega ta kaotab oma sõltumatuse ja avalikes huvides tegutsemise võime.
- Vabaühendus ja seal tegutsevad isikud hoiduvad sattumast huvide konflikti. Huvide konflikti ilmnemisel võtab ühendus tarvitusele vajalikud abinõud selle lõpetamiseks.
Sõnapidamine ja ideede autorluse tunnustamine
- Vabaühendus peab kinni nii kirjalikest lepingutest kui suulistest kokkulepetest.
- Vabaühendus austab teiste ühenduste ideede ja projektide autorlust.
Sallivus
- Vabaühendus tunnustab mõtteviiside erinevust, ühenduste ja nende eesmärkide mitmekesisust.
- Vabaühendus ei halvusta ega laima teisi ühendusi, nende seisukohti ja neis tegutsevaid isikuid.
Vastu võetud Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua Suurkogul 7. aprillil 2002. aastal Tartus